Noizmakaz Lõputu Võrrand Lyrics

see on lõputu võrrand, kus y välja suretab x-i
tugevam dikteerib ja rahvas ruumis ringi sitsib
dj mängib hitte, mc riime pritsib
muusikaga kõik saavad üheks
mu homeboid ja nende b____id

see on lõputu võrrand, milles igaüks otsib kohta
küsimus on lihtsalt selles, et mida elult tahta
kas oled lotomiljonär, kelle panus on hoidmisest muljutud pöial ja pilet
või oled valmis nägema rohkem vaeva ja vilet
jackpot jackpotiks - see kas tuleb või mitte, sellega pead ära vaeva
maja alati on plussis ja võlad sulle jäävad kaela
mitte juhul, kui kultuurkapital sind lõpuni sponsoreerib
kuid alati kord ring saab täis ning sind neelab keeris
see võimalus eksisteerib ning reaalne oht on teel
kui sa pole just kallase või savisaare kaliibriga libekeel
kellele on võimatu piisavalt sügavat auku kaevata
kes just nagu ajax suudab likvideerida ka suurema mustuse vaevata
ehk siis targemal on maius, mille teenimiseks sitsid
üks on pimp - kaks, kolm, neli, viis, kuus on litsid
viitsid või ei viitsi - sõjas teiseks ei jääda
vahest vist liialt tihti end selliste mõtetega vaevan
ja kui pärast olen tõsine, ikkagi arvatakse, et sisimas naeran
vaevalt - vahest ka mina tunnen end nagu kapten uppuval laeval

ref

ei ole oluline tassi värv
vaid tassi kuju, tema hing ja närv
mis tähtsust sellel on mis loksub tassis
mis nimi kirjutatud on su passis
hea tuju - kõik sujub - tuba ujub
vastu paadisilda loksumas lained
pidu lõppeb lahtunud õluga
püüdes meelitada oma võltsi võluga
sosistatud lubadused hommikul kell kuus
sa oled uus - sa oled uus - sa oled uus
samas olen kuskil sind näinud
vist eilsel läbul ja juba olidki läinud
tahan ära aga jala külge kleepunud põrand
ahh, jama! - see on lõputu võrrand

ref

yo ma armastan oma shampanjapokaale pika jalaga nagu ka oma naisi
ok - no mitte alati kuid siiski miskit, mis harmoneeruks loodusega nagu tai-chi
gramm maroko õit featuring kaks pakki red&white lights'i
ülivajalik varustus
kui käes on laupäeva õhtu, kaob mu kõhtu nagu tükk pitsat
kuskil räpases urkas kus on kitsas
ja neli narkomaani kükitavad igaüks ise nurkas
viies jalalt jalale tammub - mmmm - soe toit ja oma kodu
see oli ammu, ei mäleta enam täpselt millal sinna viimati viisid mu sammud
iga uus minut on pikk nagu 20. sajand, mille otsad kaovad uttu
kas ma armastan või vihkan ei oma mingit tähtsust,
sest see kes korraks näinud tõde laseb jalga üsna ruttu
nagu kõik mu tüdruksõbrad
ja peegel puruneb üha uuesti ja uuesti
yo see on lõputu võrrand